Briti sibulasupp


Jõuludest on saanud vähemalt välispidiselt puhas kommertspüha. Kauplused teatavad uhkelt, mida ja kui palju on neil õnnestunud inimestele maha müüa, sealhulgas ka toitu. On see siis kodune jõuluõhtu või järgmiste päevade külaskäigud või küllaootamine, lauad on eestlastele kohaselt ikka lookas. No heakene küll, alguses jõuad veel üsna rõõmsa näoga taldriku tühjaks teha (ise oled selle ju täis tõstnud!), kuid kolmandaks päevaks piirdud vaid linnunokatäiega ja unistad üksnes suvealguse värskest salatist ja maasikatest, isegi kodutehtud verivorstid ei tekita enam mingeid emotsioone. Lisaks kangastub õudusunenäona silme ette uus kujutluspilt nädala lõpus kättejõudvast samasugusest söömisorgiast.
Mis siis teha? Mõistagi säilitada kainet meelt toiduliudade ees. Kui tervis tundub ikka juba väga pahana, püüda tavalisest rohkem taimeteed või vett juua ning süüa näiteks jogurtit. Pidulaua taga praevaagna ees on seda muidugi natuke kentsakas nõuda, kuid vahest leiab ehk ka mõne kodusema hetke.

Lisaks tahaks midagi kerget, tahaks suppi, tahaks näiteks sibulasuppi. Pealegi võimaldab ilm peenralt värsket ja rohelist tüümiani noppida, sellist luksust ei ole iga detsembri lõpus.

Tüümianipõõsas ühel veidi kargemal talvehommikul

Inglise ja Prantsuse köögi vahel on nii mitmegi toidu puhul tunda tõelist rivaliteeti, kes kellele ära paneb. Pikalt hautatud tummine Prantsuse sibulasupp on laialt tuntud ja ega siis britid taha kehvemad olla, asendasid veini siidriga ja lisasid ka sortsukese rammusat koort ning voilaa, oma versioon sibulasupist oligi sündinud. Inglise sibulasupi erinevates versioonides ei ole siider tingimata vajalik, küll aga piim ja/või koor.
Retsepti põhi pärineb Mark Hixi raamatust "British Food", koostisainete koguseid on veidike muudetud.

2 sl toiduõli
7 suuremat sibulat
korralik kimp värsket tüümiani
50 g võid
1 tl suhkrut
1 kuhjaga sl jahu
2 dl kuiva õunasiidrit
1 l köögivilja- või kanapuljongit
0,5 dl vahukoort
soola
pipart

Lõika sibulad risti pooleks ja viiluta õhukeselt, hauta keskmisel või sutike madalamal tulel keedupotis koos õli ja peeneks hakitud tüümianiga umbes 20 minutit (sega vahepeal ka), kuni sbul pehmeneb, kuid ei ole eriti pruunistunud. Lisa või, suhkur ja jahu, kuumuta korralikult läbi, lisa ka siider ja lase mõni minut suuremal kuumusel keeda, kuni siider ära vahutab. Vala juurde puljong ja jäta tasasemale tulele umbes 1 tunniks podisema. Pikaajalise hautamise tulemusena kaotab sibul oma "viha" maitse ja muutub õrnaks ning suisa magusaks. Lõpuks lisa ka koor ja lase uuesti keema. Kontrolli maitset, kasuta vajadusel soola ja pipart.
Serveeri krõbedaks röstitud saia või ahjus küpsetatud soojade juustusaiadega.

Kommentaarid

Britt ütles …
Ma juba täitsa ehmatasin!:D See siidrine-koorene variant tundub aga küll igati mõnus olevat. Tuleb ilmselt järele proovida.
Ülle ütles …
Ups, heal lapsel mitu nime:). Supp on aga hea, nagu pikalt haudunud sibulasupid ikka.

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Kartulitoidud kui ehe köögiteadus