Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder


Kartuli-tangupuder on üks selline vana Eesti toit, millega mul pole erilist klappi. Kartuliputru jumaldan täiega, tangupudrul pole ka viga, kuid nende kahe ristand ei ole nagu see. Kusjuures mu vanemad ohkasid kergendatult, kui ma keskkooli lõpetasin, sest nüüd võis ema täielikus rahus nädala keskel mulgiputru keeta, varem ei tehtud seda aastaid:).
Võib-olla on see trots ka sellest, et ma ei saa sellest toidust aru. Mulgid on uhked, et see on nende värk, samas teatakse seda toitu ka mujal Eestis. Allise Moora ütleb oma raamatus "Eesti talurahva vanem toit" nii: "Karulas, Helmes, Hallistes, Laiusel nimetati seda lätipudruks, Urvastes, Laiusel mulgipudruks ja Karusel oli see mulgi kämm, Järvamaal ja Harjumaal segadis- ehk segapudru, kohati poolvillane (Harju-Jaani), kannustiku pudru, Vastseliina suurmidõga kartohka, Urvastes ka laiskputr, sandiputr, Harglas sakõ silimiga putr ehk putr ubinõidõga, Helmes ja Jämajal kärutädi puder, Räpinas oli selle nimetuseks tummipudõr". Olen lugenud, et poolvillane puder on olnud tegelikult päris laialt tuntud, segoputru oli levinud ka Lüganusel ja Iisakus. No kus see mulgi patent siis on?

Hakkame otsast peale. Tanguleem ja -puder kuulusid endisaegsesse talupojakööki ühtede põhitoitudena. 18. saj keskel Eestisse jõudnud kartulit hakatakse laialdaselt kasvatama just 19.saj lõpu poole, kui Moora järgi pannakse ka pudrupotis kartul ja tangud kokku. Heureka, võiks kilgata, two in one või ka uute maitsete jahil. Lühidalt öeldes, tegeleti alles kartuli kui uue toiduaine avastamisega, uus on ikka uhkem.
Wikipedia defineerib mulgiputru ülimalt intrigeerivalt: "Mulgipuder ehk poolvillane puder on Lõuna-Eestist pärit Eesti rahvustoit, mis on oma nime saanud mulkide järgi. Enne nõukogude kolhoosisööklate aega mereäärsetes Eesti piirkondades mulgiputru ei tuntud." Just nimelt, kolhoosisööklad!

Näiteks Stockholmis 1950-60. aastatel välja antud Andrus Saareste "Eesti keele mõistelises sõnaraamatus" ei ole mulgiputru sees, mulgikorbid ja -kapsad aga küll. Mulgipudru retsept ilmub esimest korda suuremates kokaraamatutes ilmselt alles 1955.a legendaarses vene keelest tõlgitud ja Salme Masso toimetatud "Raamat maitsvast ja tervislikust toidust" Eesti rahvustoite käsitlevas lõpuosas.
Kas tõesti on tegemist traditsioonilise Mandri-Eesti toiduga, mille mulgid on osanud kavalalt endale krabada ja sellest kohaliku kaubamärgi teha? Retooriline küsimus, eksju.

Et jutt ainult jutuks ei jääkis, siis retsept ka. Mulgipudru retsepte on palju, levinuim viis on panna kartul alla ja tangud peale. Kuigi kohtab ka vastupidist varianti. Siis on teemaks veel kartuli ja tangude suhe, samuti see, kas võib piima lisada või mitte. Vahel pannakse lihakuubikud kohe pudru hulka hauduma, jne, jne.
Minu variant on üks paljude seast.

2 dl odratangu (Lõuna-Eesti tang)
1,2 kg kartuleid
umbes 0,75 l vett
(1 dl piima)
soola
250 g suitsuliha või -peekonit
2 suuremat sibulat

Pese tangud läbi ja pane vähemalt paariks tunniks likku. Koori kartulid ja lõika paksemateks viiludeks, pane koos veega keema. Mõne minuti pärast lisa ka leotatud tangud ning hauta tasasel tulel, kuni tangud on pehmed. Vajadusel lisa keemise ajal vett juurde. Kui tangud-kartulid pehmed, lisa piim (see ei ole kohustuslik) ja sega kõik suure puulusikaga segi või tambi pudrunuiaga ühtlaseks.
Haki suitsuliha ja sibulad väikesteks kuubikuteks ning prae mõnusalt kuldseks. Tõsta pudrule silmaks. Soovi korral võid liha-sibula segada ka pudru hulka.

Kommentaarid

Liilia ütles …
meie peres on selle (vanaema eestvedamisel) nimeks olnud - punnega puder :D
aga tehtud alati kruupidega, tangudega pole asi pooltki nii hää. ja muidugi pekikõrned ja praesibul käivad kah sisse. ei mingit piima, aga võisilm on lubatud ;)
just reedel tegime Mooste toiduklubis mulgiputru minu vanaema retsepti ja õpetuste järgi.
Ülle ütles …
Muidugi lugesin Mooste eelvastlatest, väga vahva. Ükskord ma ikka tahaks osalema tulla, aga alati on midagi ette tulnud.

Aga see kruupide-tangude teema on ka põnev, sest mõlemad "parteid" on esindatud. Muide, kustkandist su vanaema pärit on, saaks levikukaarti laiendada.
Liilia ütles …
mu vanaema on terve elu Tartu külje all praeguses Mäksa vallas elanud, täpsemalt Mäletjärve külas.
Anonüümne ütles …
Minu lemmik ja maitseomadused ei sõltu sellest, kas tegu on mulgi-, kärutädi- või mis iganes pudruga.
Aet Trisberg ütles …
Mina oma lapsepõlvest sellist putru ei tunne (pärit Kirde-Eestist), aga minu abikaasa (pärit Lääne-Eestist) on sellist toitu saanud lapsepõlvest peale ning seal nimetati seda poolvillaseks pudruks. Hiljuti ämm tegi poolvillast putru, et ka mulle seda toitu tutvustada. Mina oskasin öelda vaid, et maitseb nagu kartuliosotto, kuigi ma seda kunagi teinud pole:) Igal juhul on see väga toitev kõhutäis - ehtne vanade eestlaste toit.
Anonüümne ütles …
Mina ühtaegu vihkan ja armastan seda va villast. Maitse mulle kohe väga meeldib, aga olemise teeb raskeks.
A kui peab sööma, siis eelistan seda teha homme. Ülepraetult :)... kõrned on kohustuslikud, sibul ka.

Lapsepõlvest mäletan, et nimetati ikka mulgipudruks, aga poolvillane pole ka võõras. Olen Võnnukandist.'

Maie
Ülle ütles …
Liilia, Aet ja Maie, aitäh jagamast! Niisiis 2x poolvillane puder, 1x punnega puder ja 1x mulgipuder.
Aga toitev on ta küll, korralikuks kõhutäieks piisab üsna väikesest portsust.
Anonüümne ütles …
Tere!
Minu ema on pärit Tarvastu vallast ja meie kodus oli see alati kärutädi puder. Annika
Ülle ütles …
Tänan väga Annika! Nüüd on 1 kärutädi puder veel lisaks.
Marju ütles …
Täitsa lemmik pudru kohe :) Aga mitte tangu, vaid kartuli-kruubi. Raplamaal oli tema nimi segapuder ja kõrneid ei pandud (pandi tükk soolaliha sisse). Aga lõuna-eestlased, vaesem kant :) panid ikka kõrneid ja tehti neid ploomirasvast.
Anonüümne ütles …
Parandan, õigemini täpsustan oma kommentaari ka- mulgiputru tehti/tehakse meil ka kruupidega, mitte tangudega.
Tangudega tegi vanaema midagi, aga üldse ei meenu mida. Mäletan vaid, et ta nimetas seda suurmitega ....??
Aga täitsa võimalik, et võibolla asendati kruubid mõnikord tõesti ka tangudega.
Igatahes kruup+kartul=mulgipuder ja kruup+hapukapsas=mulgikapsas. See viimane oli meil väga sage talvine ahjutoit, mis maitses kõigile. Kapsa sisse oli peidetud ka mingi mõnus lihatükk, mis seal happelises keskkonnas hästi ära küpses. Ja kui ma nüüd oma ajusid ragistan, siis äkki just kapsastes kasutati rohkem suurmeid (tangu).

Maie
Ülle ütles …
Marju, 1 segapuder siis praeguselt Raplamaalt. Osad praevad peale sinki, osad pekki, osad ploomirasva, osad soolaliha, kui võtta on. Minu lapsepõlves praeti soolalihakuubikud koos sibulaga, mul ema paneb sibulat ka keemise ajal pudru sisse.
Maie, tänud täienduse eest! Ootasin, kas keegi hakkab ka suurmetest rääkima:). Ma kahtlustan, et mulgikapsa sisse pandi just tangu. Mulgipuder võis olla nii ja naaa.
Marju ütles …
Ülle, ma igaks juhuks ütlen, et praeguse Raplamaa kohta ei oska ma öelda, mida nad seal söövad. Aga minu vanaema ajal talus ja siis hiljem alevis tehasesööklate ajal oli küll nii.
Ülle ütles …
Ma mõtlesin selle praeguse all rohkem tänapäevast haldusjaotust, sest oleneb, millise varasema maakonna all ja millises kihelkonnas su vanaema talu asus.
Aga tehasesööklatel vist vahet polnud:).
Anonüümne ütles …
Minu vanaema tegi putru ikka kruupidega (vahel harva ehk tanguga), peale praadis soolaliha. Kutsusime seda mulgipudruks. Vanaema elas Viljandimaal, Viiratsi vallas. Selle postituse peale tekkis kohe isu mulgipudru järele :)
Siiri ütles …
Meie kodus nimetati seda putru poolvillaseks ja tegi seda alati isa, kes Mulgimaalt pärit. Kaasajal saab seda teha kiirkeetjaga ja puder tuleb ülimaitsev. Söövad need ka kes muidu väga valivad. Aga puder ise tehtud piimata ja serveeritud alati praetud peekoni ja sibulaga.
Unknown ütles …
Mina teen alati kruupidega. Kartuli lõigud potipõhja, pestud kruubid peale ja hauduma ja ei sega enne kui kruubid pehmed, lisaks praen rohkelt sibulat ja peekonit mille segan lõpuks pudru hulka. Mulle meeldib ka praetult super, petti ja peedi-, küüslaugu salatit juurde, super hea. Minul kruupe rohkem kui kartulit. Käisime Mulkidel külas ja nemad pakkusid oma, kus kartulipudru sees oli ka natuke kruupe ja liha. Saaremaal oli punapeet ka pudru sees see oli ka super hea, peal praetud sibul ja servikud (e. taimetoit)
õpetaja Merilin ütles …
Meie peres on olemas kartulipuder (see pigem püree), mulgipuder (kartuli-kruubipuder) ning kärutädi puder (kartuli-kruubipuder, mis keedetud koos lihakuubikute või kõrnetega). Nii on vana-vanaemast või õigemini vana-vana-vanaemast külge jäänud🙃 Terve elu elanud Tartu külje all Puhja-Elva kandis.
Anonüümne ütles …
Praegu levibud retseptide üle olen mina väga segaduses. Olen poolmulk. Esivanemad 5 km raadiuses elanud ja abiellunud Tarvastu vallas. Nemad tegid kruubiputru üksikute kartulitega. Kas see oli tõesti nende talu eripära? Kas see oligi ikkagi ürgne versioon kui kartul oli haruldasem. Ei oska enam öelda. Kartuliputru paari kruubiga ei kujuta ette ja täitsa usun, et paljud seda ei söö. Minu isa keetis ca 2 tundi 2 klaasi kruupe, lisas lõpuks sellele 3-4 tükeldatud kartulit nagu supile ja siis ka eraldi praetud sealiha tükid. Minu jaoks on audentne kärutädi pudru see ja teised nõukogude aegsed sööklatoidud.

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartulitoidud kui ehe köögiteadus