Üleeile nägin ma Peipsimaad ehk salakood "oleme võrgutatud"

Märg ...

Tartus sadas peaaegu terve laupäeva hommikupooliku vihma. Hall, külm, rõske. Sõites pärastlõunal Varnjasse, kojamehed vahelduva eduga töötamas, muutusin Koosa teeristilt paremale keerates ühtäkki nukraks. Esimest korda oli Peipsiäär kurb. Kurb seepärast, et põllud olid osalt vee all, külavahel mitmed aiamaad üles harimata, vapramatel alustanutel sibulapeenarde vahel läikiv vesi. Maa pole jõudnud ära kuivadagi, kui uut tuleb ülalt lisaks. See aga tähendab, et sel aastal on sibulakasvatajaid vähem ja üsna tõenäoliselt maksab tänavune saak märksa enam kui mullu. Isegi Peipsi järv oli pahas tujus, laineid küll suurt polnud, kuid vesi oli pruun ja hirmuäratav. Seisin pärast Kallastel järve ääres ja hirm tuli peale, ju olin unustanud, milline näeb välja torisev Peipsi.

Peipsi on pahas tujus

Varnja perekonnaseltsist välja kasvanud elava ajaloo muuseumis





Zoja pirukad: nr 1 - magus kukkel, nr 2 - kartuli-sibulapirukas




Raissa pirukad: nr 3 - sibula-munapirukad, nr 4 - porgandipirukas



Millegipärast otsustas Taevaisa torpedeerida ka Sibulatee hooaja avaüritusi, mis sa vihmaga ikka oma nina kodust välja pistad. Nii oli plaanis näiteks Varnjas valida parima sibulapiruka meister. Mul tekkis isegi väike hirm, et kõik küpsetavad kodus pirukaid ja äkki keegi ei julgegi koduköögist väljuda. Õnneks leidus siiski kaks kohalikku südikat prouat - Raissa ja Zoja, kelle hooleks see mängu ilu jäigi. Neljast esitletud klassikalisest pirukast kolm olid siis sibulaga ja statuudi kohaselt tuli võitja nende seast valida. Žürii valik langes Raissa porgandipirukale ja publik eelistas tema väikeseid sibula-munapirukaid (neid olen ennegi saanud; ka need, mida mainitud siin, olid Raissa küpsetatud). Ei saa salata, kolmas ehk kartuli-sibulapirukas Zojalt oli ka väga põnev ja ilmselt teen üsna peagi ka enda versiooni sellest. Eripreemia sai aga see neljas ehk magus sai, samuti Zojalt, mis ei olnud päris kaneelirull, aga midagi taolist. Aga milline tainas!!! Kuidas saab üks pärmitainas olla nii õrn, kohev ja magusalt lõhnav! Ka Zoja kartulipiruka tainas oli täiesti eriline, samuti lõhnav. See oli midagi nii erilist, et lausa üle mõistuse. Kusjuures ma pole kunagi saanud Peipsi ääres pirukaid, millel oleks tihke või maitsetu tainaosa, täiesti vastupidi. Kui pirukapeo juht Indrek Taalmaa küsis naistelt, et kust te olete selliseid pirukaid õppinud tegema, vastasid nad justkui ühest suust, et ema käest, ikka põlvest põlve edasi antuna.

Auhindade jagamine

Kohe näha, kes armastab pirukaid :) ehk kumbki küpsetaja sai ühe auhinnana suure koti jahu

Ma tean, need on traditsioonid, millest sealkandis kergekäeliselt ei loobuta. Ja hing, mis pannakse iga isetehtud asja sisse. Raissagi ütles, et ostes sügisel külateelt sibulavaniku, on iga vanik tegija nägu, iga punuja on pannud sinna sisse oma hinge. Hinged on aga erinevad... Või siis Varnja jõhvikalaat, kus küsitakse just käsitsi korjatud jõhvikat, olevat võimsama väega.

Võrgukuuridest on saanud saunad või garaažid

Kure pesupäev





Peipsimaa ja Rändur Rääbis ootavad külla

Vihm jäi lõpuks üle ja külavahe oli ootamatult rahvast täis saanud. Levis mõnus sauna-, grilli-, ahjukütmise- ja sirelilõhn. Õunapuud õitsesid nagu vahumäed ja sibulapealsed üritasid umbrohust kiiremad olla. Isegi Kolkja kurg tegi endale sauna nagu enamus külarahvast. Oli ju laupäev ...

Kolkja õunapuu

*          *          *

Zoja imeline pärmitainas ei andnud mulle teps rahu. Täpset retsepti mul pole, kuid üheks nipiks on rohke õli lisamine. Ja teine asi, algul, kui pärm lahustatakse soojas piimas, lastakse sel piimasegul kõigepealt poole tunni jagu seista, et käärimisprotsess hakkaks pihta. Alles seejärel lisatakse jahu, õli, suhkrut-soola ja muid lisandeid. Ja kindlasti tuleks tainas paar korda maha sõtkuda, et sellesse rohkem õhku anda.
Ja nii ma vormisin kaneelisaiad - saiad, mille tainas oli kenasti õhuline. Zoja omast võisin siiski vaid unistada :).


*          *            *

Sibulateel kehtib salakood "oleme võrgutatud". Ainult nii saab teada, kes tunneb Sibulateed ja ärgu olgu kade, rääkigu teistele ka:).


Kommentaarid

Tibu ütles …
harjutamine teeb meistriks ehk igal hommikul üks laar kaneelikukleid. Neid Karlssonid sööksid :-)

Populaarsed postitused

Kaerahelbeküpsised - igihaljas klassika

Kartuli-tangupuder ehk mulgipuder

Kartulitoidud kui ehe köögiteadus